29.04.10

Päev algas natuke raskelt.. Raske oli ärgata. Aga mis siin ikka- hobused ootavad tegelemist ja praktika tegemist.

Minu esimene töö oli prügi suure maja prügikasti juurde viima. Siis panin teki ja mõne asja stagna aja masinas pesema. Hullu süsteemiga, aga ajab asja ilusti ära. Pole sellist ohtu, et umbe läheks. Hiljem sai valtrapid pestud.

Maneeži tribüüni tegin taas puhtaks. Pühkisin ja kloppisin vaibad ja panin stekid ja piitsad ilusti. Täna öösel tuleb James ju ja tema trennid hakkavad homme juba pihta. Kõik peab ikka korras olema, sest võõraid tuleb palju. Korras peab niikuinii olema.

Vahepeal olin natuke niisama, vaatasin hobuseid ja kordetamist ja sõitmist.. Panin Ma Belle valmis, Anx kordetas seda hullukest noort. Leia ja Pierrot ning Ma Belle viisime välja ja tõime sõidukad sisse, kellel trenn oli mingi 3 aeg. Tõin Pippi ja puhastasin ja kordetasin teda. Väga hästi kandis end edasi ja lõpuks tuli alla ja oli lõdvestunud. Anx ütleski, et tal vaja pikka soojendust, siis läheb pehmeks ja selliseks. Tubli noorekene. Mina sain ka kiita (a). Siis tuli kätte trenni aeg. Mina oli Cittaga- hobune, kes ajab pead püsti ja on selline omamoodi. Nii palju õpib tegelt sellistega. Anx oli väga hea ja juhendas mind ülihästi, sain aru ka lõpuks ja hobune hakkas kuulama ka, tuli alla natuke vahest ja ei olnud kange eest ning ei vehkinud peaga ja ei tõstnud taevasse seda. Galopi eest Anx hoiatas ka, et ta hakkab ristlema ja jube on. Ma tahtsin proovida ja see tõesti oli jubeee. Algus oli natuke aega hea ja siis äkki, hakkas pihta.. Aga ei, muidu, kui pikalt teha ja vaeva näha, saab natuke asja ka. Päris väsitav oli see kõik.

Niinii, siis tuli kari ka juba sisse ja ma puhastasin Donna. Veel üks hull nooruk. Häääästi suur mära. Pelglik rohkem, aga saime hakkama. Aalo siis silus ja kastis maneeži, kui Marit Roniga käis sõitmas. Lõpuks saab teda liigutada vaikselt, muidu ju lonkas..

Anx tahtis Rihannast ja Saladinist video teha, nende liikumisest, mõlemad on Maikeni hobused. Ilusti liikusid. Lasime maneežis keblutada neil.

Mingi aeg õhtul küsis Maarja, et kas ma ei taha Tordiga proovida, et ta pidavat kui kiiktool olema :P Maris ei tahtnud, aga ma siis saingi proovida. Täitsa lõpp kui mõnus poni ju. Ta ainuke probleem on see, et tal on nii kiire ja ta on nii kange eest. Nii kaua pidi sakutama, et kuidagi pidama saada. Noh, mina vähemalt. Maarjal on omad nipid ja neil pea aastane koostöö saab täis varsti. Aga traav ja galopp on tõesti väga pehmed ja mõnusad ja kui õigesti teha, nii nagu tema harjunud, siis saab ilusti hakkama. :) Max 10 minti tegin seda.

Õhtul söötsime Marisega. Hobused ei hooli eriti enam heinast. Tahavad silooooo. Palju heina on boksi laiali lihtsalt tõmmatud.. Pakkusin Optikale heina- ei võta. Tõin silo- kohe tegi ampsamps.. Noh jah, panime vähem heina ette lihtsalt.

Nüüd sätin tuttu. Head ööd!

28.04.10

Täna oli taas selline enamvähem päev. Kõige ägedam oli see, et ma sain joosta! Haha :D No ja millega ma siis alustan.

Vaatasin taas niisama hobuseid. See oli esimene asi mis ma tegin. Siis jõudsin keskmisesse talli ja seal toimus miskit põnevat. Röntgenit tegi üks naine Spidermani jalgadest, müügi pärast. Muidugi tundsin ma muret ka Supermani pärast, et kas tal ikka kõik ok. Ta oli väljas, liivaplatsil. Kõik tundus ok. Väga tore. Nüüd tuli Nicolai heinavõrguga ja palus selle täis panna. Viis Seraphina Ulvi juurde. Ma hakkasin rääkima, et ma ikka läksin magama, need pea 2 tundi magasin. Ma algul mõtlesin, et suudan üleval olla 3-ni, aga ei suutnud.. Silm vajus kinni. Seda me siis naersime, kuna ta soovitaski mul kohe magama minna. Rääkisime poisist ka. Ütles, et hea et ma ta leidsin ikka. Olin õigel ajal õiges kohas. Ütles, et ma päästsin selle hobuse elu. Seda oli nii tore kuulda ja nii oli ka tglt.. Sattusin täpselt sellel hetkel peale, kus tal asi algas enamvähem..

Tuli lõuna aeg ja me rääkisime Mariti ja Anksiga päris pikalt. Igasuguseid huvitavaid ja naljakaid jutte kuulsin :P Avardasid mu silmaringi mõne koha pealt. Õhtul veel ka rääkisime pikalt. Kell 23 umbes sain voodisse alles.

Täna pandi veekausid ka igale karjamaale ja aeda. Puhas vesi olemas, kui hobused juua tahavad (Y). Hobused olid tunnike kauem väljas ka. Homme on veel pikemalt. Aga point on nüüd selles, et me noori väga ei teadnud, kus käivad ja kellega koos on. Täna vaatasin ja peaks meeles olema. Homme saab praktiseerida. Hobused said kõik sisse. Enne lõunat me koristasime tallides olevad nurgad ära ja ühe teise sadularuumi ka. Päris kobe nägi välja pärast ja igast huvitavaid asju leidsime. Õhtul veel jalutasin nats Tynket ja läksime Mustlasse poodi.

Saigi päev otsa pm. Homme olen hobustega.

27.04.10 Muudetud

Minu tänane päev on väga pikaks veninud ja teeb seda juba järgmise päeva arvelt. Magama saan ma äkki pool 4? Igaljuhul, alustan taas algusest..

Kuna ma ei ole veel nii terve, et tööd teha saaks, siis puhkasin täna ja homme ka. Täna olin rohkem väljas. Ja muidugi mitte ainult niisama. Aitasin natuke hobuseid boksidesse ja muud sellist. Pildistasin hobuseid, kui nad sisse jooksid. Päris äge ikka :P

Taas ma jalutasin niisama, jälgisin hobuseid. Mu pilk peatus hobusel nimega Superman. Ta hakkas kuidagi kummaliselt käituma. Tahtis pikali olla koguaeg ja püherdada, aga teised hobused ei lasknud. Muudkui otsis kohta, et ruttu pikali saaks.. Käisin kuulasin kõhtu- mingeid hääli polnud kuulda ja oli natuke punnis või nagu kõva.. Siis oli asi rohkem kui selge- kõik ei ole siin korras. Peaaegu, et jooksin oma lombakate jalgadega seda Angelikale ütlema. Ta ütles, et ütleks Jaanale, et tooks ta maneeži. Me siis natuke jälgisime teda ja ma käskisin Annele või Nicile helistada. Tulid siis rohuga ja liigutasid hobust natuke. See kõik toimus mingi veerand 2 aeg. Peale seda jäin mina temaga sinna mingiks 45 minutiks. Jooksutasin ja valvasin teda, et ei püherdaks jne.. Tuli Angelika ja soovitas ta boksi panna. Siis tundus, et on juba enamvähem, kuigi peristaltikat tundus, et polnudki. Väääga väikesed liikumised jämesooles. Peensool oli täiesti hääletu :S Nicolai jooksutas teda natuke ja viis siis oma boksi nüüd. Kui hobused sees ja hakati õhtusööki ette panema, helistas Heinar Nicile ja ütles, et poiss jälle pikali. Jooksime siis Maarjaga ja läksime õue jalutama, kuna maneež oli kinni. Kutsusin ruttu Anne. Jooksutasime teda nüüd liivaplatsil. Küll oli peru ja pani takka. Täitsa terve tundus, aga asi sellest kaugel. Juua ta ei tahtnud ja süüa ei saand!

No ja siis oli tükk jamamist, et kraadida teda, kas palavikku on. Ei meeldinud kohe üldse, et midagi sealt tagantpoolt sisenes. Lõpuks panid ta ühte pukki, mokapöör peale ja kuidagi vaevaliselt sai kraaditud. Temperatuur polnud väga kõrge, aga väike palavik oli. Ta täitsa higistas ja oli kuum kohati. Jälle viidi ta maneeži ja jooksutati/jalutati. Nüüd juba pidime suurde majja kõik sööma minema, Anne kutsus, et rääkida, kuidas meil siin läheb jne. Väga tore oli niimoodi. Erinevaid lugusid sai küla hullust mutist pajatatud :D Vanaema oli ka äge. Hakkas sööma ja siis ütles, et ta unustas hambad suhu panna :D Kõik muidugi naersid südamest nii, et pisarad olid silmas :D Poiss oli sel ajal üksi maneežis, aga mitte ilma valveta, sest meil on maneežis kaamera ja me jälgisime teda arvutist. Pikutas seal veidike ja vahepeal püherdas. Nic ja mina käisime vahepeal liigutamas teda. Lõpuks, kui asi venis ikka liiga pikaks, helistas Anne Ulvile ja ta tuli umbes tunni ja poole pärast kohale. Vaene poiss. Niigi noor ja jänes ja nüüd tehti selliseid asju, et anna olla. Süstiti veeni, pandi kanüül jne. Sai rahustit, selline uimastav ja valu natuke leevendav. Ulvi pani ta tilgutite alla. Suht hääletu oli ikka.. Masseeriti ühelt ja teiselt poolt, siis hakkas midagi juba kostuma. See kestis mingi tund ja pool umbes.. Siis läksin mina temaga maneeži jalutama, ligi 30 minni jalutasin. Jõi vett isegi 2 lonksu ja korra oli kõvemat häält kuulda kuskil kõhus. Ahjaa, muide.. Ulviga tulid kaasa muidugi SIIRI ja Anu vist :P Tore oli jälle Siirit näha :) Tegi meele rõõmsaks kohe.

Aga poisi juurde tagasi tulles. Ta on iseenesest nii vahva poiss. Kardab küll enamus asju, aga ta on noor ja kogenematu. Kui ta pole kunagi nt kuskil pukis olnud, siis loogiline et ta kardab seda.. Aga ta on ka kuidagi eriliselt armas. Vaatad otsa ja selline ninnunännu on. Maneežis jalutades(käekõrval) nii hästi kuulas ja vaatas mind, kui seisma jäin. Selline tunne, nagu oleksin temaga kaua koos olnud ja mingi usaldus oleks meie vahel. Omamoodi kuidagi.. Loodan, et temaga nüüd kõik korda saab. Lähen teda veel 3 aeg vaatama, et kõik ikka ok oleks. Aga selline see elu kord ongi ju. See on reaalsus. Mul pole selle vastu midagi, sest see pole kindlasti mitte ainuke magamata öö. Ja nagunii homme ma ka tööd teha ei saa, siis saan päeval oma une täis magada. Nic ka ütles seda. Selles suhtes, ma võin vabalt teda vaatamas käia :)

Ma lihtsalt satun olema ÕIGEL AJAL, ÕIGES KOHAS! Juba teist korda siin oleku ajal(natuke üle nädala aint olnud...) Anne ütles ka midagi sellist umbes, et ma peangi siia tulema ja niimoodi jälgima :P

Eks ma hiljem muudan natuke ja räägin, kui poisil olla oli.. Muide, tal pidavat soolte ummistus olema..

Noniii. Kell oli veerand kaks, kui ma tundsin, et peaks ikka niikaua magama, kui saan. Kella panin 3-ks helisema. Jäingi magama ja kell 2:45 tegin plaks silmad lahti, nii lihtsalt kuidagi ja äkki.. Läksin siin väikse hirmuga poissi vaatama. Jõudsin boksi juurde- poiss seisab püsti ja vaatab mulle otsa. Niiii hea. Läksin kuulasin kõhtu ka. Mõlemalt poolt oli hääli kuulda. Täitsa normaalselt, võrreldes õhtuga. Väga hea. Hommikul Mari rääkis, et oli ka püsti ja otsis heina, täna ta heina veel ei saanud, ega ka kaera. Loodan, et nüüd jääbki asi korda. Angelika ja Nic ka ikka ütlesid, et miks alati nende heade hobustega midagi viga on.. Tal on väga hea sugupuu.. Eks ma täna jälgin teda veel. Praeguseks kõik.

Natuke pilte

Siit saate pilte vaadata Liivaku tallidest.

26.04.10

Täna mõtlesin, et mul pole midagi erilist kirjutada, kuna oma väikse vigastuse tõttu viibisin enamuse päevast oma toas. Ma eksisin.

Muidu oli nii ilus ilm täna ja ma ei saanudki seda nautida eriti.. Aga ma tunnen end juba täitsa hästi ja käisin ikka väljas ka paar korda jalutamas ja vaatamas.

No ega ma siis ei saa ju tööd tegemata jätta. Üks laud oli Roni ja Lopsu aias täitsa lahti tulnud kuidagi.. Ma tõin siis kruvid ja trelli ja lasin kinni. Peale seda vaatasin tükk aega aastaseid täkkusid. Mängisid ja võimutsesid seal. Eriti hall täkk, kõige suurem neist. Siuke kuri tegelane, kiusab koguaeg väiksemaid.

Järgmisena püüdsid mu pilke mõnda aega 3aastased hobud. U-boot mängis seal Saladini või Silvesteriga. Ei tee veel eriti vahet neil. Neil oli igaljuhul lõbus, minul ka neid jälgides. Ajasid ikka korralikult naerma.

Ma mõtlesin pärast veel, et võiks ju midagi teha. Aitasin hobuseid ka sisse tuua. Teised ikka küsisid, et kas ma ikka saan :D Miks ma siis ei peaks saama. Sellega saan ikka hakkama, nii lombakas veel polnud :P Kari tuli sisse ja ma ikka liikusin julgelt nende seas, ajasin neid oma boksidesse jne. Ma ei mõelnud midagi, ei kartnud midagi. Õnnetusi ikka juhtub, ega ma siis sellepärast kartma hakka ega asja katki ei jäta ju..

Märad on ikka nii ägedad. Kõik teavad, kus nende boksid on. Absoluutselt kõik. Keskmises tallis on enam-vähem, maneeži tallis enamasti teavad ka. Jumala äge ikka. Pony on nagu väike kutsa, kui teda nöör ümber kaela talli viia. Jookseb traavi sama kiiresti, kui mina suurema sammu teen. Nii vahva vaadata :) 2 aastased täkud viimasena ka sees, siis läks Ramses välja. Tegin natuke pilte ka temast, meie talli au ja uhkus ikka. Nagu Legolaski.

Ramses XII, sugutäkk

Täna tuli üks ratsastaja kandidaat siia. Neid pidi kokku 6 olema. Anne ja Nic siis vaatasid teda ja filmisid, et Jamesile näidata, sest tema valib välja inimese, kes siia tööle saab. On nüüd nädal siin ja ilmselt sõidab veel. Täna sõitis Lego, Ramsese, Pierrot ja Puhhiga. Rääkisime Annega ka juttu ja pärast sõitis Nic Leopoldiga. Pea terve trenni vaatasime ära. Nii ilus igate pidi ikka!

Nic on ka äge ikka, hästi palju muretseb mu pärast nüüd. Küsib ikka Mari käest päevas mitu korda, et kuidas mul on ja siis minu käest ka küsis, nii tore :) Anne käis ka mind üle vaatamas ja küsis, et millal poodi vaja ja kuidas mul on, et kas ikka tegevust leian siin endale. Kõik on väga toredad ja muretsevad.

Homme ilmselt saan rohkem liigutada oma vigaseid kehaosi, loodame vähemalt. Eks näeme. Praegu tsau ja pidage te teised ka praktikal vastu!

NB! Vaatamata sellele, et ma täna enamus ajast puhkasin, sai päris pikk blogi :D

25.04.10

Minu päev algas hästi ja lõppes halvasti. Või pigem ikkagi hästi, et hullemini ei läinud.. Sellest, mis juhtus, räägin lõpus. Teeme ikka järjekorras, nagu asjad olid täna.

Ärkasin nagu ikka viimasel ajal, 5:50 ja kell 6 hakkasime söötma. Mariga söötsime ja sellega läks mingi 50 minutit. Mida rohkem harjutame, seda kiiremini läheb. Siis me sõime ja läksime tagasi voodisse ja silm vajus kinni. Nokkisin veits, aga magama ei saanud ju jääda. Täna taas talli päev ja kell saigi peagi 8.

Hobused läksid välja jälle suht halvasti. Ei tahtnud minna, pöörasid ringi, sõid silo ja vahtisid niisama. No siis tuli joosta ja karjuda ja saidki liikuma lõpuks.

Bokside tegemiseks ei kulunud ka üldse palju aega. 2 aastaste täkkude ja ponide tall oli päris puhas, märad olid palju heina alles jätnud, keskmine tall oli ka enam-vähem, aga maneeži tallis oli päris must juba, palju märgu kohti ja junne + heina kõvasti tallatud.. Täna pandi vähem heina igalepoole, kus palju boksis vedeles. Tegin ära väikses tallis- ikka 3, keskmine- 11, maneež- 13, märad- 11, kokku 38 boksi. Päris hea tulemus :D Ja mis kõige ägedam. Me saime kõik tallid enne lõunat tehtud. Lõuna on tavaliselt umbes 12 või nats peale, aga me lõpetasime enne 12-st. Aalo ütles, et nemad pole varem kunagi nii kähku valmis saanud. Jaanal oli vaja veel silo ja turvas ainult ära panna.

Nüüd oli meil pm juba vaba aeg. Käisin hobuseid näppimas, Tynke viisin ka välja, korjasin tee pealt Leopoldi junnid. Mari sai ka valmis ja läksime koos sööma. Kuna täna oli ilus ilm, va see tuul, siis mõtlesin, et võiks hobustest ja tallidest, koplitest jne pilte teha. Maris lubas mul oma kaamerat kasutada :) Proovisime kõiki hobuseid pildistada, aga see ei õnnestunud kohati, sest mõni sälg oli nii uudishimulik ja käis järgi muudkui ja teised liikusid niisama segamini(pildistatud ja pildistamata hobused). Ilusaid pilte sai :)

Taas oli meil vaba aega ja siis me p u h k a s i m e natuke. Varsti hakkasime sisse laskma, nagu ikka, 4-ja aeg kuskil. Kõik läks hästi, va viimase grupiga. Olympial ja Pierrot´l on vaja ju täku boksi ees seista ja siis häälitseda. Ma otu aga ei mõelnud nii väga sellele ja siis liginesin neile, aga mitte tagant, vaid külje pealt.. Üks hetk siis Olympia kergitas miski pärast tagumikku ja lõi mind istukile. Vasak põlv on lõhki ja verine, aga mitte palju õnneks.. Parem põlv paistes. Vasak puusanukk ja külg on sinine/punane, vasak kints läheb ka juba sinakamaks ja on nats kriimustatud/marraskil. Enne ütlesingi, et algas hästi ja lõppes halvasti.. Kuigi vast ikka hästi kuna oleks võinud hullemini ka minna.. Jaana rääkis, kuidas varsad ta ükskord nurka pressisid ja üle jooksid ja tal polnud kuhugi minna. Tulemuseks oli rangluu murd. Mul hakkas korra virvendama ka silme eest, kiskus mustaks, aga läks üle õnneks. Mari nägi kõike pealt(seisis pm mu ees) ja ta sai sellise šoki :( Ma usun, et ma oleks ka saanud. Ta kohe tuli mu juurde ja küsis, et kuidas on ja nö kaitses mind, sest kari oli ikka veel talli vahel pooleldi.. Tahtis mind sülle võtta ja ära viia sealt :D Nii äge ikka. Natuke aega oli eriti halb, aga pärast juba naersime ja tundsin paremini end. Ega 2 aastased ka lollitasid ja tõmblesid. Jaana lausa pidi eest ära jooksma, muidu oleks alla jäänud hobustele. Ja Lego ka tõmbles veits, nagu Ramseski. Ei tea mis viga oli.. Ma sõnusin vist midagi ära ka.. Tegelt mõtlesin ma seda endamisi, et täna polegi mingit actionit olnud.. Natukese aja pärast sain ja mitte vähe. Aga lõpp hea, kõik hea.

Mari käis arstiasju küsimas suures majas ja seejärel tuli Nic mind tohterdama. Sidus külmakoti jala peale ja pani briljantrohelist. Nii toredad ja muretsevad on ikka kõik. Muidugi on neil vastutus ka oma praktikantide üle, aga nad on sellised nagunii, igaljuhul. Pärast helistas veel ja küsis, et kas me torti ei taha :P Mäkerdas ennast ka rohelisega kokku ja siis me naersime :D Ütles, et nüüd ma olen ilus- jalad rohelised :D Puhkama pean ka.. Ei teagi, mis nüüd homme saab.. Bokse ma kindlalt teha ei saa.. Ma natuke lonkan ka.. Aga eks näis. Loodan, et paranen kiirelt, sest boksid, hobused ja teised sõbrad ootavad!

Princess Leia

Sugumära Lavetta

Sugumära(tiine ka) Louisa.

Sugumära Wendy.

2 aastased hullud täkud, kellest juttu oli enne. Tegelt oli see täna nii. Üldiselt on kõik täkud normaalsed siin.

24.04.10

Taas pidi ärkama varakult ja ilmselt enamasti nii hakkabki olema. Muidugi, kui graafiku teeme, siis kõik ei pea pool 6 ärkama ja söötma minema. Kahe kaupa on paras.

Täna söötsime mina ja Maris, kuigi tal üldse vaba päev, aga Mari oli päris väsinud ikka. Heinar oli ka kohale tulnud, kuna Nic saatis smsi Lavetta pärast. Õnneks oli kõik ok. Söötmisega läks umbes tund ja siis me saime sööma tulla. Natuke lebotasime ja siis hakkas töö pihta. Täna olin tallis. Järgmised 4 olen ka. Bokse kokku tegin: väike tall 3, keskmine 11, maneežiga 9 ja märade tallis 8 ehk 31 boksi. Boksi tegemine on puhas rõõm tegelikult. Ainult käsi jääb natuke valusaks kohati, muidu on väga hea! Nii lust on teha, nii kerge. Välja laskmise ja viimise ning sisse laskmise ja toomise järjekord on ka juba enam vähem selge. Aga küll õpib, meil veel palju aega :)

Kolm talli sai valmis, siis läksime lõunale. Peale seda jätkasime oma tööga. Vahepeal enne kolmanda talli tegemist kirjutasime nimesid Heinariga ustele. Pärast veel Mariga ka ja sünniaastad panime ka nii palju, kui leidsime. Mul jäid juba esimese päevaga mõned nimed meelde. Nüüd panen juba nime ja näo ka kokku :) Ja päris paljudel veel(kuigi nt paljud on kõrvid ja eks sa otsi siis mingeid erinevusi- märgistes näiteks...)

No ja siis musutasin niisama ka hobustega, nagu ikka. Täna oli õnneks päris rahulik päev. Nüüd saab puhata ka.. Õhtul jälle söödame.

23.04.10

Ebanormaalne. Läksime hommikul söötma ja vaatame välja ja näeme, et lund sajab. Cammoon, mismõttes. Nüüd said hobused ka söödetud ja kõik peaks meeles olema, et kuidas käib. Kolmekesi söötsimegi.

Täna parandasime jälle aedu Aaloga, sest need on hiiglaslikud ja mitte vähe veel ning neid on paaaalju. Märade aed, "sõidukad", noored/ponid, tühi koppel, haigete hobuste aed, aiaga liivaplats, aastaste täkksälgude aed, 3 aastaste täkkude ja ruunade aed, 2 aastaste täkkude aed, "dieedi koppel" ja sugutäku koppel. Mõni veel tegemata.

No ja siis jälle sadas lund. Rahet lausa :S Ajuvaba.. Vahepeal korjasime prahti kokku ja viisime ära. Peale lõunat tegime veel aedu ja siis sai pm töö tänaseks valmis. Viimane aed oli 2 aastaste oma. Seal 2 ruuna ilmselt mängisid nii ägedalt :P Jälgisin tükk aega ja naersin. Üks oli täitsa küünlas ja hüppas teisele selga nii, et 1 jalg jäi teise selja peale. Pusis ja pusis ja lõpuks sai jala nii kätte, et lendas täitsa pikali. Niimoodi, nagu nad pikutavad, selline asend. Ja nii mitu korda. :)

Nüüd kibelesin maneeži, sest Nicolai sõitis Puhhiga(Bucephalos) ja siis Pierrot´ga, viimaks Leopoldiga. Enne viimast hobust oli laste trenn ja peale Nicolai enda trenni, andis ta meile trenni esimest korda. Päris hea trenn oli siiski. Algul ma polnud nii positiivne, aga tänu Marisele mõistsin nii mõndagi ja tuju muutus paremaks. Sõitsin taas Leiaga :) Tal üks raud alt ära ja ta nagu lonkas, aga see oli raua süü. Muidu oli enamvähem. Ma sain oma istaku ka paika suht kohe(õlad, käed) ja siis läks hästi. Natuke oli kõva, ei tahtnud nii hästi kuulata, kui eile, aga muidu ok. :) Küll sõidame ja harjume teineteisega. Täna sõitsime siis mina, Mari, Maris ja Tuulika. Hästi läks üldkokkuvõttes.

Teate mis juhtus.. Me Marisega läksime suure maja poole, et kartuleid ja porgandeid küsida. Läksime läbi märade talli. Ma siis vaatan, et miks Lavetta boks tühi on. Ta oli täitsa pikali. See oli imelik, sest vanad hobused tavaliselt niimoodi täitsa külili ei ole siiski.. Ja lisaks sellele oli õhtune silo söömata.. Püsti ei tahtnud ka tõusta, kargasin tükk aega seal. Lõpuks sai püsti ja siis kuulasime kõhtu. Mingeid hääli ei kostunud. Vb minimaalselt, aga väga vaikselt. Siis saime aru, et asi on ikka päris halb ja läksime ruttu Annet kutsuma. Ta kõndis just maja ees ja siis ütlesime, et Lavetal on midagi viga. Ta läks tõi ruttu rohu ja läksime tagasi. Selle max 5 minuti jooksul oli ta juba jälle pikali heitnud.. Andsime rohu ja ajasime püsti ning viisime maneeži ja jooksutasime nats. Siis ta oli seal niisama ka tükk aega ja vaikselt hakkasid hääled tekkima. Ühe hunniku tegi ka ja tuuled käisid ka 1 kord. Tal hakkas isu ka tagasi tulema. Seal ta ei püherdanud ega üritanud pikali heita. Eks homme hommik näeb, kas kõik on ok.

Siis söötsime kõik tallid ja nüüd tahaks magada ka natuke kauem kui 6 tundi! Head ööd

22.04.10

Minu tänane päev möödus välitöid tehes. Parandasime Aloga aedasid, kopleid, "dieediaeda"(aed, kus hobused peaks dieedil olema, aga ikka on koguaeg hein + veel natuke rohelist ees). Parandamine seisnes selles, et vaatasin, kas kuskilt on katki või maandab voolu kuskile läbi mõne naela. Üks aed oli puruks hüpatud, ilmselt Olympia poolt, kes käib seal koplis, kus süda lustib.

Njaa, nagu ma olen juba mitu korda öelnud, ei saa ükski päev ilma actionita olla ju. Täna jälle too !märasälg! pani pea traadi alla ja lipsas läbi :S Parasjagu ei olnud voolu ka sees, sest me parandasime ju. No siis ta jooksis, pea upakil ja saba püsti. Teised jooksid teisel pool aeda.. Õnneks läbi ei pressinud. Ja siis Alo tõstis ühest kohast aia üles, et läheks tagasi, aga eiii. Siis tulid teised ja üks hakkas läbi pressima, aga nüüd oli juba vool sees ja ilmselt sai ta sutsaka ka kätte, aga õrna kahjuks.. Peamine on see, et ta ei pressinud end sealt läbi.. Nüüd oli umbes pool koplit traati maas.. Imelik oli see, et siis keegi ei läinud üle sellest. Ei julgenud minna. Väga hea, sest muidu oleks terve selle aia kari välja pääsenud. Lõpuks läks mära ka tagasi. On totu ikka. Iga päev mõtleb midagi uut välja..

Kuna mul vahepeal polnud midagi teha, aitasin bokse teha. 2 boksi jõudsin teha, siis sai valmis kõik. Njaa, see aeg polnudki enam midagi mul väljas teha(aiad korras), tulin maneeži talli ja aitasin hobuseid trennitüdrukutel valmis panna. Üheks hobuseks oli Princess Leia. Ta on 7 aastane, aga käitus nagu noor hobune- alles ratsastamisel hobune. See on tingitud sellest, et ta on kaua aega puhanud. Tegi kordel väheke peru ja lollitas. Üks tüdruk sai kordel natuke sõita ja vahepeal käis Angelika korra seljas. Siis läks jälle too tüdruk ja sai veel natuke teha. Trenn sai neil läbi ja Angelika arvas, et me võiks natuke sõita. Lihtsalt äkki ütles, et kas tahate :) Kuna Maris juba hommikul käis ja sai istaku trenni, siis läksime mina, Mari, Mari sõbranna Maarja ja Tuulika. Mina saingi tolle peruga sõita, sest ma olin teistest sõitjatest kõige kogenum. Võib öelda, et need olid ühed mu elu parimad 15 minutit. Tõsiselt! Tõusis nii hästi galopile, sisemise jalaga. Siin nad enamasti tõstavadki sisemise jalaga. No aga ta oli peru ju ja ma sain ka seda tunda. Tegi mulle kiiktooli, ette ja takka pani. Aga galopp oli küll väga hea ja pehme. Ma ikka mõtlesin ka palju, et mu jalad oleksid ilusti, õlad ka ja mis kõige tähtsam- et toetaks korralikult jalustele! Ja ma sain täna sellega hakkama :) Angelika ka ütles, et parem oli. Toetasin rohkem ja olin sirgem. 15 minutiga õpib tõesti palju. Hea hobune ka- Maikeni ratsastatud ja on palju häid kohti saanud. Näiteks teise koha noorte hobuste meistrivõistlustel 2007, 4 aastased koolisõidus. Vot sellise hobusega sain sõita natuke. Saame tulevikus veel, nagu öeldi. Uhke tunne natuke (A).

Peale seda aitasin natuke hobuseid sisse panna. Siis läksime Marisega maneeži ääri sisse loopima. Meie nö tööpäev sai läbi juba, aga me mõtlesime, et võiks midagi kasulikku veel teha. :)

Järgmiseks vaatasime Nicolai ja Maarja hüppetrenni, mida andis Ivo Ots(ta on nii nunnu- Maris ütles :D:D). Väga hästi andis trenni, loogiline ka.. Lausa Grand Prixil võistelnud. Ise sai ka kõrvalt kuulates palju targemaks. Nii hästi seletas, nii hobuse kui inimese kohta. Näiteks rääkis sellest, kuidas hobust pidama saada, kui ta kohe üldse ei taha seisma jääda.. Ja et hobune peab koguaeg ühtlaselt liikuma ja oota hobune ära, et ta hüppaks. Ise ei tohi kuskile ronima hakata ennem jne jne. Palju asju oli, mida kõike ei mäletagi.

Peale seda oli Nicolai tütre ja Angelika trenn. Nad ka hüppasid. Seda me kaua ei vaadanud, sest külm hakkas ja kõht hakkas korisema. Kaheksa aeg läksime Angelikaga Viljandisse shoppama. Siinne seltskond on ka nii tore. Kõik on meid juba omaks võtnud. Teevad meiega oma nalju ja suhtleme kõigiga hästi vabalt. Olen siin 4 päeva olnud, aga kõik on väga hea lihtsalt. Nii sõbralikud ja abivalmis, koostöö ka sujub. Hea on nii tööd teha. Nagu teine kodu juba. Nagu pere.

Lihased annavad ka tunda, aga see on ainult hea. Muskel on küll juba tugevam :O Aga kui tööd peale teha, pole nii hull.

Homme uus päev, uued tegemised. Eks näis.

21.04.10

Päev on liiga lühike mu jaoks. Täna sai jälle umbes 6 tundi magada. Täna õhtul peaks varem magama saama plaanide kohaselt.

Söötmine käis juba kiiremini, tund aega ja kõik tallid söödetud. Nüüd on selge. Mina olin täna tallis, mis tähendab, et ma tegin tallitöid- bokse, tallid puhtaks, õhtuoode jne. Hobuste välja laskmine oli ka enamvähem, sest aastased täkksälud ei tahtnud eriti aeda minna. Jooksid talli tagasi, olid vahepeal mingi viiekesi boksis. Ja kui läksid välja ajama, läksid järgmisesse boksi.. Lõpuks läks keegi targem ees ja teised panid järgi.

Siis hakkasime bokse tegema. See oli lausa nauding. Turvase boksid on, aga mis koolist erineb, on see, et ei kaevata läbi, vaid korjatakse junnid ja märjad kohad. See on hobustele ka palju parem, sest kõvem pind on all ja kui nad pikali lähevad, ei hõõru nad oma jalgu ära. Nii on väga lihtne teha. Ma mingi aeg teen sellise üldise ülevaate ka kõigist. Et mida söödetakse ja millal ja kes kus käib ja palju tegelasi siin on üldse.. Kolm suurt talli tegime ära. Noorte tallis tegin 11 boksi, maneeži tallist(täkud,ruunad,nö sõidukad) 11 boksi + Ramsese boks, märade tallis 10 boksi ehk siis 33 boksi kokku. Peale lõunat tegime märade talli.

Lõunale ei saanudki nii minna, kui planeeritud, sest 3 sälgu, kes käivad suures koplis, mõtlesid et võiks aia alt läbi pugeda. Kui üritasime neid sisse lasta tagasi, tulid teised sälud ka välja. Vanemad ja targemad jäid ainult vaatama ja natuke jooksid ringi. Õnneks. Umbes pool tundi nad jooksid ringi ja kuidagi ei tahtnud tagasi tulla.. Lõpuks toodi Leopold ja üritati nii karja talli viia. Lõpuks see õnnestus. Nüüd saime lõunale ka.

Peale lõunat käisimegi kopleid uurimas, et kas kuskilt on katki või mis siis ikkagi on.. Voolu polnud, siis parandasime paari kohta ja vool tuli. Kuigi see vool ei tee neile ju midagi, kui nad kord pähe midagi võtavad ja läbi aia tormavad..

Peagi hakkasime hobuseid taas sisse tooma ja laskma. See läheb paremini, sest enamasti nad juba ootavad, et koju saaks. Nüüd olime juba pm vabad..

Jälle me rääkisime Angelikaga, et peaks äkki Annega trennidest rääkima. Ilmselt räägime ka homme. Angelika on meile nõus trenni andma pm iga kell, kui ta vaba :) Istusime ja arutasime seda köögis ja siis kadus Angelika. Ilmus trepile ja ütles, et me saame sõitma minna. Kas kujutate ette, milline tormijooks pihta hakkas? :D Me nii väga tahtsime ja ta helistas üleval Annele ja ta muidugi oli nõus :) Blogi kirjutamine jäi kohe katki, arvuti kaane lõin kinni(ülekantud tähenduses muidugi, ma ei lõhu oma asju) ja valu ununes. Nagu oleks adrenaliini süsti saanud.

Ma sõitsin taas Vegasega, Maris algul Maagiaga ja Mari Luckyga. Pärast sõitis Maris Luckyga, ta oli suht torkmakas ja pani kohe alguses Mariga galoppi(meenutan, et Mari on mingi 1 korra seda ainult teinud). Aga trennist. Mul oligi jalus liiga lühike, pm hüppejalus.. Täna panin pikema jaluse, nagu õige ja kohe oli palju parem. Sääred, küünarnukk ja õlad olid enam vähem nii, et tekiks see sirge. Säär vahest vajus natuke ette, ma pole väga pikkadega harjunud. Eile ma kontrollisin ka end palju paremini. Mõtlesin rohkem, kuidas olema pean. Õlad olid suht valusad, aga ma ikkagi panin nad tahapoole ja rinna rohkem ette. Angelika ütles ka, et täna oli kohe palju parem :) No ma räägin, mida rohkem sõidame, seda paremaks läheb. Pean ainult lõdvestama end, kuskil oli ikkagi mingi pinge.. Angelika rääkis, et mingi päev teeme igast selliseid lahti tegevaid ja lõdvestavaid harjutusi seljas. :) Galopi ajal kaob mul vahest välimine jalus, ma ei toeta nii hästi, kui tahaks ja võiks, aga kõike annab parandada. Proovisin siis hobust ka rohkem ümaramaks ja paindesse saada, et ta natuke pehmem oleks ja alla tuleks. Ja ma sain sellega hakkama :O Esimest korda elus, kus ma tundsin, et ise nägin vaeva ja midagi hakkas tulema. Ta ei püsinud nii kaua, aga ega ma ka kõike tehnikat ei tea veel. Angelika käest peab küsima. Hüperpositiivne trenn. Selline energialaks. Pool 10 oli kõik juba lõpetatud- hobused oma tallis ja kõik ok.

Homme on kindlasti igalt poolt valus ja väsinud olen ka, aga saame hakkama.

20.04.10

5.30 helises kell, päris raske oli ärgata, kuna eile oli suht tegus päev. See pole veel aga midagi. Küll tuleb siblimist- varssumise aeg, võistlused jne.

Einar näitas meile, palju kaera, heina ja mineraali anda. Igas tallis on pm erinev, just kaera puhul.

Siis läksime tuppa ja saime sööma hakata. Mina ja Mari olime täna Angelikaga hobustega. See tähendab seda, et me puhastame hobuseid, paneme valmis, teeme muid töid tallis/maneežis. Põhimõtteliselt selline groomi töö.

Ma alustasin maneežis koristamisega. Pühkisin põrandad(areenilt) ja kloppisin vaibad, kivid korjasin ka kokku. Siis vaatasin, kuidas Mari kordetas ja läksin ise hobust puhastama ja valmis panema. Pippi oli selle hobuse nimi. Väga närviline oli seal pesuboksis, kus ta kinni oli 2-e nööriga. Pressis mind seina vahele.. Väljaspoole seda boksi oli päris tubli. Natuke vahtis äkiliselt ringi, muidu ok. Kui valmis sain, siis läksin maneeži ja hakkasin kordetama. Väga ilus liikumine, energiline ja vaba.

Mõne hobuse saime ära viia ja siis tõime Donna- suur raudjas mära(tk u 174cm). Mariga koos puhastasime.. Kuskil vahepeal oli lõuna..

Mu järgmine hobune oli vanem mära Lucky. Meie talli karutammuja. Tema oli väga rahulik, ainult jalgade andmisega suured probleemid. Kordel liikus väga hästi, kuulas ilusti.

Järgmisena puhastasime varustust. Pesime seebiga sadulaid ja valjaid. Ma täiustasin boksi uksi nimedega, sest paljud on nimetud või valede nimedega.

Ega päev ei saa mööduda viperusteta. Üks aastane varss läks ilmselt aia alt läbi ja oli ühes väikses aias lõksus. Hiljem oli ta üldse vales karjas.. Krissu pani ka kuskilt läbi. Olympia hüppas ka ilmselt üle aia(selline ta ongi, ükski aed ei takista teda).

Kell hakkas 6 saama. Mari läks ära(kolmapäev oli arst). Tegin süüa ja piilusin maneeži. Vaatasime Maarjat, kes mõndasid hobuseid sõidab. Meel läks meil nii kadedaks, oleks ise ka tahtnud. Siis pm Angelika ütles, et sellised rahulikud sõidukad on olemas, kellega võiksime sõita ja läksimegi sõitma. Mina Viva Las Vegasega ja Maris ikkagi Maagiaga(esimene hobune lonkas).

Mul läks nii ja naa. Seda ma tean, et ma kaldun veits ettepoole, aga käsi pole ma kunagi imelikult keeranud.. Eile tegin :S Aga see oli alguses. Pärast läks mu meelest juba paremini. Viimati sõitsin kuskil jaanuaris. Kui tihedalt hakkame trenni saama, muutub asi paremaks. Esimese trenni põhjal võib öelda, et Angelika on vääääga hea õpetaja! Muidu oli tore jälle seljas olla ja õiget trenni saada! Läks natuke ligadi-logadi, kohati tundus piltidelt vaadates(Maarja tegi pilte), et jalused on lühikesed. Küll parandame asja. Ahjaa, me käisime väljas sõitmas :), liivaplatsil, kus aeda polnud.

Peale trenni pesime valtrapid lõpuni puhtaks(st, et vahetasime lopustuvett). Kell oli juba nii palju, et võisime söötma minna. See läks nobedalt. Väsimus pressib ka peale.. Asi on selles, et vähe maganud, umbes 6 tundi max.. Lihtsalt pole varem magama jõudnud- palju teha :P

Homme hommik 5.45 äratus ja 1 kord veel söödame Einariga.

19.04.10

Suht raske oli ärgata, uni oli tükk aega silmis. See möödus vaikselt ja kui kõik hommikused toimetused tehtud, asusime kogunemiskoha suunas liikuma. Nicolai rääkis töölistega ja siis meiega. Pidime lepingud tooma ja need täideti. Esimene töö anti ka kätte. Pidime(praegu viiekesi) kõik koplid/aiad üle käima ja prahist puhtaks tegema. Päris palju lendas toda viimast ringi. Korjasime kilet, plastikut, pudeleid jne. Kõige rohkem heinarulli nööre. No andis ikka sikutada. Mõned olid nii kinni tambitud. Oleksin mitu korda pikali lennanud..

Kokku käisime 4 koplit, 6 väiksemat aeda ja liivaplatsi + ümbrusest korjasime sodi. Kui see oli tehtud, passisime niisama, sest polnud lihtsalt midagi teha. Õnneks ei pidanud kaua niisama olema, sest lõuna tuli peale.

Kui lõuna söödud, pidime põllule minema- kive, aga ka prahti korjama. Istusime viiekesi traktori järel olevas kärus, nalja nabani kohati :P See pani mõtlema, et kui olla praktikal suures tallis, saab selliseid "mitte väga tavalisi" asju tunduvalt rohkem teha. Igas tallis ikka ei saa sedasi käruga sõita. See on suur pluss definetly.

Niisiis, esimene põld oli väga ligidal, nagu teinegi. Kolmanda põlluni jõudmiseks tuli umbes 10 min kärus loksuda (Y). Esimene põld- jõudsime kohale, kõnnime ja kõnnime ja kõnnime.. Kus need kivid nüüd on? Lõpuks hakkas tulema ka ikka. Teine põld- kõnnime ja leiame, juba veel rohkem kive ja prahti.

Kolmandale põllule jäi traktor kinni ja siis jäi töö katki.. Ja me pidime umbes 2-3 km talli kõndima.

Kell oligi juba nii palju, et hobuseid hakati sisse laskma. Siin on koridorid, mis viivad tallideni. Hobused(vanemad ja noored) lähevad enamasti oma boksi ka. Käekõrval tuleb ka ikka viia ja tuua, aga vähe. Tõimegi 2-aastased täkud koplist. Peale seda aitasime heina õhtuks valmis panna. Äkki tuli Nicolai ja ütles, et läheb Heimtali, Ulvi juurde- ühe mära- CILIga ja täku- RAMSESega. Cili jäi sinna ja Ramsest ei olnudki ikkagi vaja täna. Esimest korda sai Ulvi tallis käidud. See ei jää kindlasti viimaseks korraks. Siiri on seal praktikal. Tema muidugi asjalikult tutvustas meile kõike asjalikult :) Asusime siis kodu poole, koos kahe märaga- Ramona ja Willrose.

Liivakule jõudes puhastasime treikud. Sellele järgnes söötmine. Kõik said ühe talli. Maris- "trennikad"/täkud/erakad, Mari- noored/ruunad ja mina sugumärade. Väikses tallis käisime koos.

Praeguseks olen suht väsinud. Füüsilist väga ei teinud, aga just see kõndimine.. Kõik koplid, aiad ja põllud.. Muidu oli ok.

Homme on pool 6 äratus. Kell 6 hommikul toimub ka söötmine siin tallides. Homme on see päev, mil meile näidatakse, kuidas sööta ja palju jne.

Ma olen nüüd 15 päeva jutti siin. See saab vahva olema! Loodan, et jaksan ikka.. Nüüd kobin tuttu ja homme kirjutan jälle! Tsau

Esimene päev

Kuna mul arvutit paar päeva ei olnud, pean ma hakkama oma nö "päevikut", mida ma ajutiselt kirjutasin, ümber nüüd trükkima.

18.04.10

Ja jõudsimegi lõpuks kohale. Ametlikult algab praktika 19.04.10. Täna sätime end sisse. See teekond on saanud alguse ning keegi ei tea, milliseks see kujuneb. See on alati nii. Kindlasti on häid kui ka halvemaid päevi..

Tee oli juba tuttav ning nüüd ei ekselnud me ringi. Kui olime kohale jõudnud, võttis vanaema meid vastu ja juhatas Nicolai juurde. Taaskord näidati tube. Me olime juba eelmisest korrast suht kindla valiku teinud- kõige viimane tuba, 3 inimest toas. Süüa saime ka muidugi. Selle ajal rääkisime juttu ja MAris küsis erinevaid elulisi küsimusi, mida nii talli kui muidu olemise kohta teada vaja.

Järgmisena asusime hobuseid söötma ja osasid ka jootma. Hein oli juba bokside ees valmis. Meil jäi vaid see väike liigutus teha. Kokku 4 talli hobuseid- 3 suurt ja 1 väike. Väikses tallis oli kraan katki läinud, sellepärast oli vaja joota+ ponid joovadki ämbrist.

Lõpuks soovisime Nicolaile head ööd ja asusime maja poole, et oma asjad üles viia ja tuba sisse sättida. Viimaks sai see päris hubaseks. Homme on kell 7 äratus ja 8 puhkeruumi kogunemine. Siis räägime päevast, lepingutest jne.

Seniks aga pöidlad pihku, et kõik hästi läheks!