Söötmine käis juba kiiremini, tund aega ja kõik tallid söödetud. Nüüd on selge. Mina olin täna tallis, mis tähendab, et ma tegin tallitöid- bokse, tallid puhtaks, õhtuoode jne. Hobuste välja laskmine oli ka enamvähem, sest aastased täkksälud ei tahtnud eriti aeda minna. Jooksid talli tagasi, olid vahepeal mingi viiekesi boksis. Ja kui läksid välja ajama, läksid järgmisesse boksi.. Lõpuks läks keegi targem ees ja teised panid järgi.
Siis hakkasime bokse tegema. See oli lausa nauding. Turvase boksid on, aga mis koolist erineb, on see, et ei kaevata läbi, vaid korjatakse junnid ja märjad kohad. See on hobustele ka palju parem, sest kõvem pind on all ja kui nad pikali lähevad, ei hõõru nad oma jalgu ära. Nii on väga lihtne teha. Ma mingi aeg teen sellise üldise ülevaate ka kõigist. Et mida söödetakse ja millal ja kes kus käib ja palju tegelasi siin on üldse.. Kolm suurt talli tegime ära. Noorte tallis tegin 11 boksi, maneeži tallist(täkud,ruunad,nö sõidukad) 11 boksi + Ramsese boks, märade tallis 10 boksi ehk siis 33 boksi kokku. Peale lõunat tegime märade talli.
Lõunale ei saanudki nii minna, kui planeeritud, sest 3 sälgu, kes käivad suures koplis, mõtlesid et võiks aia alt läbi pugeda. Kui üritasime neid sisse lasta tagasi, tulid teised sälud ka välja. Vanemad ja targemad jäid ainult vaatama ja natuke jooksid ringi. Õnneks. Umbes pool tundi nad jooksid ringi ja kuidagi ei tahtnud tagasi tulla.. Lõpuks toodi Leopold ja üritati nii karja talli viia. Lõpuks see õnnestus. Nüüd saime lõunale ka.
Peale lõunat käisimegi kopleid uurimas, et kas kuskilt on katki või mis siis ikkagi on.. Voolu polnud, siis parandasime paari kohta ja vool tuli. Kuigi see vool ei tee neile ju midagi, kui nad kord pähe midagi võtavad ja läbi aia tormavad..
Peagi hakkasime hobuseid taas sisse tooma ja laskma. See läheb paremini, sest enamasti nad juba ootavad, et koju saaks. Nüüd olime juba pm vabad..
Jälle me rääkisime Angelikaga, et peaks äkki Annega trennidest rääkima. Ilmselt räägime ka homme. Angelika on meile nõus trenni andma pm iga kell, kui ta vaba :) Istusime ja arutasime seda köögis ja siis kadus Angelika. Ilmus trepile ja ütles, et me saame sõitma minna. Kas kujutate ette, milline tormijooks pihta hakkas? :D Me nii väga tahtsime ja ta helistas üleval Annele ja ta muidugi oli nõus :) Blogi kirjutamine jäi kohe katki, arvuti kaane lõin kinni(ülekantud tähenduses muidugi, ma ei lõhu oma asju) ja valu ununes. Nagu oleks adrenaliini süsti saanud.
Ma sõitsin taas Vegasega, Maris algul Maagiaga ja Mari Luckyga. Pärast sõitis Maris Luckyga, ta oli suht torkmakas ja pani kohe alguses Mariga galoppi(meenutan, et Mari on mingi 1 korra seda ainult teinud). Aga trennist. Mul oligi jalus liiga lühike, pm hüppejalus.. Täna panin pikema jaluse, nagu õige ja kohe oli palju parem. Sääred, küünarnukk ja õlad olid enam vähem nii, et tekiks see sirge. Säär vahest vajus natuke ette, ma pole väga pikkadega harjunud. Eile ma kontrollisin ka end palju paremini. Mõtlesin rohkem, kuidas olema pean. Õlad olid suht valusad, aga ma ikkagi panin nad tahapoole ja rinna rohkem ette. Angelika ütles ka, et täna oli kohe palju parem :) No ma räägin, mida rohkem sõidame, seda paremaks läheb. Pean ainult lõdvestama end, kuskil oli ikkagi mingi pinge.. Angelika rääkis, et mingi päev teeme igast selliseid lahti tegevaid ja lõdvestavaid harjutusi seljas. :) Galopi ajal kaob mul vahest välimine jalus, ma ei toeta nii hästi, kui tahaks ja võiks, aga kõike annab parandada. Proovisin siis hobust ka rohkem ümaramaks ja paindesse saada, et ta natuke pehmem oleks ja alla tuleks. Ja ma sain sellega hakkama :O Esimest korda elus, kus ma tundsin, et ise nägin vaeva ja midagi hakkas tulema. Ta ei püsinud nii kaua, aga ega ma ka kõike tehnikat ei tea veel. Angelika käest peab küsima. Hüperpositiivne trenn. Selline energialaks. Pool 10 oli kõik juba lõpetatud- hobused oma tallis ja kõik ok.
Homme on kindlasti igalt poolt valus ja väsinud olen ka, aga saame hakkama.
No comments:
Post a Comment