29.04.10

Päev algas natuke raskelt.. Raske oli ärgata. Aga mis siin ikka- hobused ootavad tegelemist ja praktika tegemist.

Minu esimene töö oli prügi suure maja prügikasti juurde viima. Siis panin teki ja mõne asja stagna aja masinas pesema. Hullu süsteemiga, aga ajab asja ilusti ära. Pole sellist ohtu, et umbe läheks. Hiljem sai valtrapid pestud.

Maneeži tribüüni tegin taas puhtaks. Pühkisin ja kloppisin vaibad ja panin stekid ja piitsad ilusti. Täna öösel tuleb James ju ja tema trennid hakkavad homme juba pihta. Kõik peab ikka korras olema, sest võõraid tuleb palju. Korras peab niikuinii olema.

Vahepeal olin natuke niisama, vaatasin hobuseid ja kordetamist ja sõitmist.. Panin Ma Belle valmis, Anx kordetas seda hullukest noort. Leia ja Pierrot ning Ma Belle viisime välja ja tõime sõidukad sisse, kellel trenn oli mingi 3 aeg. Tõin Pippi ja puhastasin ja kordetasin teda. Väga hästi kandis end edasi ja lõpuks tuli alla ja oli lõdvestunud. Anx ütleski, et tal vaja pikka soojendust, siis läheb pehmeks ja selliseks. Tubli noorekene. Mina sain ka kiita (a). Siis tuli kätte trenni aeg. Mina oli Cittaga- hobune, kes ajab pead püsti ja on selline omamoodi. Nii palju õpib tegelt sellistega. Anx oli väga hea ja juhendas mind ülihästi, sain aru ka lõpuks ja hobune hakkas kuulama ka, tuli alla natuke vahest ja ei olnud kange eest ning ei vehkinud peaga ja ei tõstnud taevasse seda. Galopi eest Anx hoiatas ka, et ta hakkab ristlema ja jube on. Ma tahtsin proovida ja see tõesti oli jubeee. Algus oli natuke aega hea ja siis äkki, hakkas pihta.. Aga ei, muidu, kui pikalt teha ja vaeva näha, saab natuke asja ka. Päris väsitav oli see kõik.

Niinii, siis tuli kari ka juba sisse ja ma puhastasin Donna. Veel üks hull nooruk. Häääästi suur mära. Pelglik rohkem, aga saime hakkama. Aalo siis silus ja kastis maneeži, kui Marit Roniga käis sõitmas. Lõpuks saab teda liigutada vaikselt, muidu ju lonkas..

Anx tahtis Rihannast ja Saladinist video teha, nende liikumisest, mõlemad on Maikeni hobused. Ilusti liikusid. Lasime maneežis keblutada neil.

Mingi aeg õhtul küsis Maarja, et kas ma ei taha Tordiga proovida, et ta pidavat kui kiiktool olema :P Maris ei tahtnud, aga ma siis saingi proovida. Täitsa lõpp kui mõnus poni ju. Ta ainuke probleem on see, et tal on nii kiire ja ta on nii kange eest. Nii kaua pidi sakutama, et kuidagi pidama saada. Noh, mina vähemalt. Maarjal on omad nipid ja neil pea aastane koostöö saab täis varsti. Aga traav ja galopp on tõesti väga pehmed ja mõnusad ja kui õigesti teha, nii nagu tema harjunud, siis saab ilusti hakkama. :) Max 10 minti tegin seda.

Õhtul söötsime Marisega. Hobused ei hooli eriti enam heinast. Tahavad silooooo. Palju heina on boksi laiali lihtsalt tõmmatud.. Pakkusin Optikale heina- ei võta. Tõin silo- kohe tegi ampsamps.. Noh jah, panime vähem heina ette lihtsalt.

Nüüd sätin tuttu. Head ööd!

28.04.10

Täna oli taas selline enamvähem päev. Kõige ägedam oli see, et ma sain joosta! Haha :D No ja millega ma siis alustan.

Vaatasin taas niisama hobuseid. See oli esimene asi mis ma tegin. Siis jõudsin keskmisesse talli ja seal toimus miskit põnevat. Röntgenit tegi üks naine Spidermani jalgadest, müügi pärast. Muidugi tundsin ma muret ka Supermani pärast, et kas tal ikka kõik ok. Ta oli väljas, liivaplatsil. Kõik tundus ok. Väga tore. Nüüd tuli Nicolai heinavõrguga ja palus selle täis panna. Viis Seraphina Ulvi juurde. Ma hakkasin rääkima, et ma ikka läksin magama, need pea 2 tundi magasin. Ma algul mõtlesin, et suudan üleval olla 3-ni, aga ei suutnud.. Silm vajus kinni. Seda me siis naersime, kuna ta soovitaski mul kohe magama minna. Rääkisime poisist ka. Ütles, et hea et ma ta leidsin ikka. Olin õigel ajal õiges kohas. Ütles, et ma päästsin selle hobuse elu. Seda oli nii tore kuulda ja nii oli ka tglt.. Sattusin täpselt sellel hetkel peale, kus tal asi algas enamvähem..

Tuli lõuna aeg ja me rääkisime Mariti ja Anksiga päris pikalt. Igasuguseid huvitavaid ja naljakaid jutte kuulsin :P Avardasid mu silmaringi mõne koha pealt. Õhtul veel ka rääkisime pikalt. Kell 23 umbes sain voodisse alles.

Täna pandi veekausid ka igale karjamaale ja aeda. Puhas vesi olemas, kui hobused juua tahavad (Y). Hobused olid tunnike kauem väljas ka. Homme on veel pikemalt. Aga point on nüüd selles, et me noori väga ei teadnud, kus käivad ja kellega koos on. Täna vaatasin ja peaks meeles olema. Homme saab praktiseerida. Hobused said kõik sisse. Enne lõunat me koristasime tallides olevad nurgad ära ja ühe teise sadularuumi ka. Päris kobe nägi välja pärast ja igast huvitavaid asju leidsime. Õhtul veel jalutasin nats Tynket ja läksime Mustlasse poodi.

Saigi päev otsa pm. Homme olen hobustega.

27.04.10 Muudetud

Minu tänane päev on väga pikaks veninud ja teeb seda juba järgmise päeva arvelt. Magama saan ma äkki pool 4? Igaljuhul, alustan taas algusest..

Kuna ma ei ole veel nii terve, et tööd teha saaks, siis puhkasin täna ja homme ka. Täna olin rohkem väljas. Ja muidugi mitte ainult niisama. Aitasin natuke hobuseid boksidesse ja muud sellist. Pildistasin hobuseid, kui nad sisse jooksid. Päris äge ikka :P

Taas ma jalutasin niisama, jälgisin hobuseid. Mu pilk peatus hobusel nimega Superman. Ta hakkas kuidagi kummaliselt käituma. Tahtis pikali olla koguaeg ja püherdada, aga teised hobused ei lasknud. Muudkui otsis kohta, et ruttu pikali saaks.. Käisin kuulasin kõhtu- mingeid hääli polnud kuulda ja oli natuke punnis või nagu kõva.. Siis oli asi rohkem kui selge- kõik ei ole siin korras. Peaaegu, et jooksin oma lombakate jalgadega seda Angelikale ütlema. Ta ütles, et ütleks Jaanale, et tooks ta maneeži. Me siis natuke jälgisime teda ja ma käskisin Annele või Nicile helistada. Tulid siis rohuga ja liigutasid hobust natuke. See kõik toimus mingi veerand 2 aeg. Peale seda jäin mina temaga sinna mingiks 45 minutiks. Jooksutasin ja valvasin teda, et ei püherdaks jne.. Tuli Angelika ja soovitas ta boksi panna. Siis tundus, et on juba enamvähem, kuigi peristaltikat tundus, et polnudki. Väääga väikesed liikumised jämesooles. Peensool oli täiesti hääletu :S Nicolai jooksutas teda natuke ja viis siis oma boksi nüüd. Kui hobused sees ja hakati õhtusööki ette panema, helistas Heinar Nicile ja ütles, et poiss jälle pikali. Jooksime siis Maarjaga ja läksime õue jalutama, kuna maneež oli kinni. Kutsusin ruttu Anne. Jooksutasime teda nüüd liivaplatsil. Küll oli peru ja pani takka. Täitsa terve tundus, aga asi sellest kaugel. Juua ta ei tahtnud ja süüa ei saand!

No ja siis oli tükk jamamist, et kraadida teda, kas palavikku on. Ei meeldinud kohe üldse, et midagi sealt tagantpoolt sisenes. Lõpuks panid ta ühte pukki, mokapöör peale ja kuidagi vaevaliselt sai kraaditud. Temperatuur polnud väga kõrge, aga väike palavik oli. Ta täitsa higistas ja oli kuum kohati. Jälle viidi ta maneeži ja jooksutati/jalutati. Nüüd juba pidime suurde majja kõik sööma minema, Anne kutsus, et rääkida, kuidas meil siin läheb jne. Väga tore oli niimoodi. Erinevaid lugusid sai küla hullust mutist pajatatud :D Vanaema oli ka äge. Hakkas sööma ja siis ütles, et ta unustas hambad suhu panna :D Kõik muidugi naersid südamest nii, et pisarad olid silmas :D Poiss oli sel ajal üksi maneežis, aga mitte ilma valveta, sest meil on maneežis kaamera ja me jälgisime teda arvutist. Pikutas seal veidike ja vahepeal püherdas. Nic ja mina käisime vahepeal liigutamas teda. Lõpuks, kui asi venis ikka liiga pikaks, helistas Anne Ulvile ja ta tuli umbes tunni ja poole pärast kohale. Vaene poiss. Niigi noor ja jänes ja nüüd tehti selliseid asju, et anna olla. Süstiti veeni, pandi kanüül jne. Sai rahustit, selline uimastav ja valu natuke leevendav. Ulvi pani ta tilgutite alla. Suht hääletu oli ikka.. Masseeriti ühelt ja teiselt poolt, siis hakkas midagi juba kostuma. See kestis mingi tund ja pool umbes.. Siis läksin mina temaga maneeži jalutama, ligi 30 minni jalutasin. Jõi vett isegi 2 lonksu ja korra oli kõvemat häält kuulda kuskil kõhus. Ahjaa, muide.. Ulviga tulid kaasa muidugi SIIRI ja Anu vist :P Tore oli jälle Siirit näha :) Tegi meele rõõmsaks kohe.

Aga poisi juurde tagasi tulles. Ta on iseenesest nii vahva poiss. Kardab küll enamus asju, aga ta on noor ja kogenematu. Kui ta pole kunagi nt kuskil pukis olnud, siis loogiline et ta kardab seda.. Aga ta on ka kuidagi eriliselt armas. Vaatad otsa ja selline ninnunännu on. Maneežis jalutades(käekõrval) nii hästi kuulas ja vaatas mind, kui seisma jäin. Selline tunne, nagu oleksin temaga kaua koos olnud ja mingi usaldus oleks meie vahel. Omamoodi kuidagi.. Loodan, et temaga nüüd kõik korda saab. Lähen teda veel 3 aeg vaatama, et kõik ikka ok oleks. Aga selline see elu kord ongi ju. See on reaalsus. Mul pole selle vastu midagi, sest see pole kindlasti mitte ainuke magamata öö. Ja nagunii homme ma ka tööd teha ei saa, siis saan päeval oma une täis magada. Nic ka ütles seda. Selles suhtes, ma võin vabalt teda vaatamas käia :)

Ma lihtsalt satun olema ÕIGEL AJAL, ÕIGES KOHAS! Juba teist korda siin oleku ajal(natuke üle nädala aint olnud...) Anne ütles ka midagi sellist umbes, et ma peangi siia tulema ja niimoodi jälgima :P

Eks ma hiljem muudan natuke ja räägin, kui poisil olla oli.. Muide, tal pidavat soolte ummistus olema..

Noniii. Kell oli veerand kaks, kui ma tundsin, et peaks ikka niikaua magama, kui saan. Kella panin 3-ks helisema. Jäingi magama ja kell 2:45 tegin plaks silmad lahti, nii lihtsalt kuidagi ja äkki.. Läksin siin väikse hirmuga poissi vaatama. Jõudsin boksi juurde- poiss seisab püsti ja vaatab mulle otsa. Niiii hea. Läksin kuulasin kõhtu ka. Mõlemalt poolt oli hääli kuulda. Täitsa normaalselt, võrreldes õhtuga. Väga hea. Hommikul Mari rääkis, et oli ka püsti ja otsis heina, täna ta heina veel ei saanud, ega ka kaera. Loodan, et nüüd jääbki asi korda. Angelika ja Nic ka ikka ütlesid, et miks alati nende heade hobustega midagi viga on.. Tal on väga hea sugupuu.. Eks ma täna jälgin teda veel. Praeguseks kõik.

Natuke pilte

Siit saate pilte vaadata Liivaku tallidest.

26.04.10

Täna mõtlesin, et mul pole midagi erilist kirjutada, kuna oma väikse vigastuse tõttu viibisin enamuse päevast oma toas. Ma eksisin.

Muidu oli nii ilus ilm täna ja ma ei saanudki seda nautida eriti.. Aga ma tunnen end juba täitsa hästi ja käisin ikka väljas ka paar korda jalutamas ja vaatamas.

No ega ma siis ei saa ju tööd tegemata jätta. Üks laud oli Roni ja Lopsu aias täitsa lahti tulnud kuidagi.. Ma tõin siis kruvid ja trelli ja lasin kinni. Peale seda vaatasin tükk aega aastaseid täkkusid. Mängisid ja võimutsesid seal. Eriti hall täkk, kõige suurem neist. Siuke kuri tegelane, kiusab koguaeg väiksemaid.

Järgmisena püüdsid mu pilke mõnda aega 3aastased hobud. U-boot mängis seal Saladini või Silvesteriga. Ei tee veel eriti vahet neil. Neil oli igaljuhul lõbus, minul ka neid jälgides. Ajasid ikka korralikult naerma.

Ma mõtlesin pärast veel, et võiks ju midagi teha. Aitasin hobuseid ka sisse tuua. Teised ikka küsisid, et kas ma ikka saan :D Miks ma siis ei peaks saama. Sellega saan ikka hakkama, nii lombakas veel polnud :P Kari tuli sisse ja ma ikka liikusin julgelt nende seas, ajasin neid oma boksidesse jne. Ma ei mõelnud midagi, ei kartnud midagi. Õnnetusi ikka juhtub, ega ma siis sellepärast kartma hakka ega asja katki ei jäta ju..

Märad on ikka nii ägedad. Kõik teavad, kus nende boksid on. Absoluutselt kõik. Keskmises tallis on enam-vähem, maneeži tallis enamasti teavad ka. Jumala äge ikka. Pony on nagu väike kutsa, kui teda nöör ümber kaela talli viia. Jookseb traavi sama kiiresti, kui mina suurema sammu teen. Nii vahva vaadata :) 2 aastased täkud viimasena ka sees, siis läks Ramses välja. Tegin natuke pilte ka temast, meie talli au ja uhkus ikka. Nagu Legolaski.

Ramses XII, sugutäkk

Täna tuli üks ratsastaja kandidaat siia. Neid pidi kokku 6 olema. Anne ja Nic siis vaatasid teda ja filmisid, et Jamesile näidata, sest tema valib välja inimese, kes siia tööle saab. On nüüd nädal siin ja ilmselt sõidab veel. Täna sõitis Lego, Ramsese, Pierrot ja Puhhiga. Rääkisime Annega ka juttu ja pärast sõitis Nic Leopoldiga. Pea terve trenni vaatasime ära. Nii ilus igate pidi ikka!

Nic on ka äge ikka, hästi palju muretseb mu pärast nüüd. Küsib ikka Mari käest päevas mitu korda, et kuidas mul on ja siis minu käest ka küsis, nii tore :) Anne käis ka mind üle vaatamas ja küsis, et millal poodi vaja ja kuidas mul on, et kas ikka tegevust leian siin endale. Kõik on väga toredad ja muretsevad.

Homme ilmselt saan rohkem liigutada oma vigaseid kehaosi, loodame vähemalt. Eks näeme. Praegu tsau ja pidage te teised ka praktikal vastu!

NB! Vaatamata sellele, et ma täna enamus ajast puhkasin, sai päris pikk blogi :D

25.04.10

Minu päev algas hästi ja lõppes halvasti. Või pigem ikkagi hästi, et hullemini ei läinud.. Sellest, mis juhtus, räägin lõpus. Teeme ikka järjekorras, nagu asjad olid täna.

Ärkasin nagu ikka viimasel ajal, 5:50 ja kell 6 hakkasime söötma. Mariga söötsime ja sellega läks mingi 50 minutit. Mida rohkem harjutame, seda kiiremini läheb. Siis me sõime ja läksime tagasi voodisse ja silm vajus kinni. Nokkisin veits, aga magama ei saanud ju jääda. Täna taas talli päev ja kell saigi peagi 8.

Hobused läksid välja jälle suht halvasti. Ei tahtnud minna, pöörasid ringi, sõid silo ja vahtisid niisama. No siis tuli joosta ja karjuda ja saidki liikuma lõpuks.

Bokside tegemiseks ei kulunud ka üldse palju aega. 2 aastaste täkkude ja ponide tall oli päris puhas, märad olid palju heina alles jätnud, keskmine tall oli ka enam-vähem, aga maneeži tallis oli päris must juba, palju märgu kohti ja junne + heina kõvasti tallatud.. Täna pandi vähem heina igalepoole, kus palju boksis vedeles. Tegin ära väikses tallis- ikka 3, keskmine- 11, maneež- 13, märad- 11, kokku 38 boksi. Päris hea tulemus :D Ja mis kõige ägedam. Me saime kõik tallid enne lõunat tehtud. Lõuna on tavaliselt umbes 12 või nats peale, aga me lõpetasime enne 12-st. Aalo ütles, et nemad pole varem kunagi nii kähku valmis saanud. Jaanal oli vaja veel silo ja turvas ainult ära panna.

Nüüd oli meil pm juba vaba aeg. Käisin hobuseid näppimas, Tynke viisin ka välja, korjasin tee pealt Leopoldi junnid. Mari sai ka valmis ja läksime koos sööma. Kuna täna oli ilus ilm, va see tuul, siis mõtlesin, et võiks hobustest ja tallidest, koplitest jne pilte teha. Maris lubas mul oma kaamerat kasutada :) Proovisime kõiki hobuseid pildistada, aga see ei õnnestunud kohati, sest mõni sälg oli nii uudishimulik ja käis järgi muudkui ja teised liikusid niisama segamini(pildistatud ja pildistamata hobused). Ilusaid pilte sai :)

Taas oli meil vaba aega ja siis me p u h k a s i m e natuke. Varsti hakkasime sisse laskma, nagu ikka, 4-ja aeg kuskil. Kõik läks hästi, va viimase grupiga. Olympial ja Pierrot´l on vaja ju täku boksi ees seista ja siis häälitseda. Ma otu aga ei mõelnud nii väga sellele ja siis liginesin neile, aga mitte tagant, vaid külje pealt.. Üks hetk siis Olympia kergitas miski pärast tagumikku ja lõi mind istukile. Vasak põlv on lõhki ja verine, aga mitte palju õnneks.. Parem põlv paistes. Vasak puusanukk ja külg on sinine/punane, vasak kints läheb ka juba sinakamaks ja on nats kriimustatud/marraskil. Enne ütlesingi, et algas hästi ja lõppes halvasti.. Kuigi vast ikka hästi kuna oleks võinud hullemini ka minna.. Jaana rääkis, kuidas varsad ta ükskord nurka pressisid ja üle jooksid ja tal polnud kuhugi minna. Tulemuseks oli rangluu murd. Mul hakkas korra virvendama ka silme eest, kiskus mustaks, aga läks üle õnneks. Mari nägi kõike pealt(seisis pm mu ees) ja ta sai sellise šoki :( Ma usun, et ma oleks ka saanud. Ta kohe tuli mu juurde ja küsis, et kuidas on ja nö kaitses mind, sest kari oli ikka veel talli vahel pooleldi.. Tahtis mind sülle võtta ja ära viia sealt :D Nii äge ikka. Natuke aega oli eriti halb, aga pärast juba naersime ja tundsin paremini end. Ega 2 aastased ka lollitasid ja tõmblesid. Jaana lausa pidi eest ära jooksma, muidu oleks alla jäänud hobustele. Ja Lego ka tõmbles veits, nagu Ramseski. Ei tea mis viga oli.. Ma sõnusin vist midagi ära ka.. Tegelt mõtlesin ma seda endamisi, et täna polegi mingit actionit olnud.. Natukese aja pärast sain ja mitte vähe. Aga lõpp hea, kõik hea.

Mari käis arstiasju küsimas suures majas ja seejärel tuli Nic mind tohterdama. Sidus külmakoti jala peale ja pani briljantrohelist. Nii toredad ja muretsevad on ikka kõik. Muidugi on neil vastutus ka oma praktikantide üle, aga nad on sellised nagunii, igaljuhul. Pärast helistas veel ja küsis, et kas me torti ei taha :P Mäkerdas ennast ka rohelisega kokku ja siis me naersime :D Ütles, et nüüd ma olen ilus- jalad rohelised :D Puhkama pean ka.. Ei teagi, mis nüüd homme saab.. Bokse ma kindlalt teha ei saa.. Ma natuke lonkan ka.. Aga eks näis. Loodan, et paranen kiirelt, sest boksid, hobused ja teised sõbrad ootavad!

Princess Leia

Sugumära Lavetta

Sugumära(tiine ka) Louisa.

Sugumära Wendy.

2 aastased hullud täkud, kellest juttu oli enne. Tegelt oli see täna nii. Üldiselt on kõik täkud normaalsed siin.

24.04.10

Taas pidi ärkama varakult ja ilmselt enamasti nii hakkabki olema. Muidugi, kui graafiku teeme, siis kõik ei pea pool 6 ärkama ja söötma minema. Kahe kaupa on paras.

Täna söötsime mina ja Maris, kuigi tal üldse vaba päev, aga Mari oli päris väsinud ikka. Heinar oli ka kohale tulnud, kuna Nic saatis smsi Lavetta pärast. Õnneks oli kõik ok. Söötmisega läks umbes tund ja siis me saime sööma tulla. Natuke lebotasime ja siis hakkas töö pihta. Täna olin tallis. Järgmised 4 olen ka. Bokse kokku tegin: väike tall 3, keskmine 11, maneežiga 9 ja märade tallis 8 ehk 31 boksi. Boksi tegemine on puhas rõõm tegelikult. Ainult käsi jääb natuke valusaks kohati, muidu on väga hea! Nii lust on teha, nii kerge. Välja laskmise ja viimise ning sisse laskmise ja toomise järjekord on ka juba enam vähem selge. Aga küll õpib, meil veel palju aega :)

Kolm talli sai valmis, siis läksime lõunale. Peale seda jätkasime oma tööga. Vahepeal enne kolmanda talli tegemist kirjutasime nimesid Heinariga ustele. Pärast veel Mariga ka ja sünniaastad panime ka nii palju, kui leidsime. Mul jäid juba esimese päevaga mõned nimed meelde. Nüüd panen juba nime ja näo ka kokku :) Ja päris paljudel veel(kuigi nt paljud on kõrvid ja eks sa otsi siis mingeid erinevusi- märgistes näiteks...)

No ja siis musutasin niisama ka hobustega, nagu ikka. Täna oli õnneks päris rahulik päev. Nüüd saab puhata ka.. Õhtul jälle söödame.