01.05.10 Esimene hull päev!

Sissejuhatuseks- küll me oleme tublid praktikandid.

Hommikul äratus kell 6 taas ja läksime söötma Marisega. Siis meil jäi nii palju aega tööpäeva alguseni, et Maris sai magama jääda, aga mul und ei tulnud ja Anx ütles, et võiks käbe ühe noorega enne trenne ära teha jõuda. Võtsin Walhalla ja puhastasin ära. Ta kardab seal pesuboksis olla. Aga ma rahustasin ja kiitsin teda ja ta oli väga tubli. Seisis täiesti paigal, ei liigutanud kõrvagi. SUPER tubli. Natuke vahest ikka vaatas punnis silmadega, aga ma rahustasin ja see mõjus talle. Anx tegi talle kordet. Peale lõunat tegi ta Winonaga kordet ja kõõlus seljas, tegi kordel sammu ja traavi, mina aitasin.

Järgmiseks puhastasin Leia Maritile ära ja tegin taas tribüüni puhtaks. Leopoldi pidin ka puhastama ja valmis panema Nicolaile. Vaatasin veel trenne ja lõunal saime jälle suures majas süüa. Panin tekid ka pesema. Siis oli õnneks päris kerge olla, kuna olin ju hobustega ja mul eriti midagi teha polnudki vaja, kui hobuseid tuua, puhastada ja valmis panna. Enne lõunale minekut pidin Olympia tooma. Tema on ju selline, et vahest tuleb tuju ja jookseb eest ära. Eks sa siis aja teda seal karjamaal taga. Umbes 20 minti ajasingi.. Ei lasknud tal süüa ega karja juures olla. Panime koos galoppi ja mingi hetk lihtsalt jäi näoga mu poole seisma ja lasi mind ligi ja siis koos rõõmsalt(aga väsinult) kõndisime talli poole. Lõunal saime jälle head suppi ja rääkisime juttu ja vaatasime taas trenne.

Kuskil 8 aeg hakkasime söötma ja hobuseid sisse laskma. Siit see hullumaja suht algaski. Samas väga hea kogemus taaskord. Räägin kõigepealt sellest süsteemist, mis eile oli. Väiksed täkud läksid kõik oma boksidesse, ainult 2a. märad ja pisemad läksid küüni. Ponid ja Vegas ja Maagia läksid ka koos Tordiga küüni. Sugumärad tulid ka sisse. Väiksed täkud tulid ilusti sisse. Järgmisena väiksed märad. Pool karja tuli sisse(need 2a. ja targemad), pisikesed jäid välja.. Nad vist kartsid põllu peal põlevat lõket. Jooksid ringi ja lihtsalt ei tulnud sisse. Pierrot aitas nii palju, et mingi 3 suuremat mära tulid sisse, teised ei teinud väljagi. Proovisin neid siis ajada, said juba mulgu ligidale, aga siis pöörasid otsa ringi ja panid galopis tagasi. Mõttetu jooksmine, mina oma põlvedega. Nad ei ole mulle tunda andnud, aga pärast tänast õhtut, parem valutas natuke.. Okei, nad ei tahtnud kuidagi tulla. Me lasime siis sportkarja sisse(maneežikad). Järgmised 2 totut, Winona ja Ma Belle, mõtlesid, et võiks ka ju koplisse jääda ja ringi joosta. Maris võttis kaera ja lõpuks saime Winona nööri otsa ja siis need saime sisse. Aga pisikesed kurjamid.. Ühe võtsin käe kõrvale ja mõned tulid kaera ämbri järgi. Me olime mulgu juures peaaegu ja siis üks eestvedaja pani jälle minema ja ma käbe võtsin oma varsalt ka nööri küljest, sest esiteks polnud see meie nöör ja teiseks, ta oleks niivõinaa lahti tõmmanud. Natuke aega suutsin tagasi hoida, aga kuna teised olid juba temast kaugel, läks ta paanikasse ja tõmbas ikkagi ära.. Ja jooksid jälle kopli keskele tagasi.. Rääkisime Annega, ta ütles Nicolaile, et ta appi tuleks. Me siiski olime ainult kahekesi ju. Tatjana ja Martin olid ka väga armsad. Küsisid, et kas saavad kuidagi aidata. Väga toredad on :) Võtsime siis vanema mära Maagia kaasa. Väljas oli juba täiesti pime. Lõpuks nad tulid Maagia järgi, väljas pime ka ja ega nad ei julge üksi olla seal. Andsime porgandid ja kaera ära ja saime neid küüni paigutama hakata. Päris ilusti läksid. Nüüd jäi veel märad sisse lasta. Nemad tulid ka päris ilusti. Kuna väiksed sõid palju heina ära, pidime veel heina panema ja kaera andma. Finally, kell oli 23:15 umbes, kui kõik valmis sai, sest pidime teistes tallides kaera andma ja väikses tallis jootma, sest midagi oli katki läinud.. Keegi ei saanud juua seal jootjatest.. Oeh.. Kõht läks ka juba väga tühjaks, aga õnneks saime suht kohe siis süüa. Kell oli pea 12, kui voodisse saime. Kella 6-st südaööni.. Õnneks homme hommikul söötma ei pea. Saame magada natuke.

Mis me oleme Marisega tähele pannud- alati, kui me mõtleme, et oo, täna saame varem magama, siis see ei lähe nii! Eile oli samamoodi. Selline lihtne päev, aga õhtu läks suht ärevaks ja pikaks.. Arutasime Marisega veel õhtul paljusid asju.. Kui nüüd hakata mõtlema ja võrdlema. Nt siin üks tööline, kes on 3 aastat siin töödanud, ta ei tea hobuste nimesid ega midagi, tal pole meeles, kes enne sisse tulevad jne.. Meie oleme siin nii vähe olnud ja on kõik selge juba. Ja me arutasime seda, et tegelikult peavad Anne ja Nicolai meid juba usaldama, kui nad meid ainult kahekesi, praktikante, saadavad hobuseid sisse tooma.. Eriti kui on mingi uus režiim hobustele ja neid on nii palju. Õnneks mina juba tean, kus kõik hobused käivad. Mõtlesime, et ilmselt seda töölist ei usaldaks nad seda tegema, sest nad teavad ju, milline ta on. Selle üle oli ainult hea meel.

Homme lähevad vist kõik võõrad minema, saab kõik jälle õigesti teha, nii nagu hobused on harjunud.