13.05.10

Hommikul äratus kolmveerand 6. Läksime võrku vaatama Anne ja Mariga. Paras saak oli käes. Siis hakkasime hobuseid söötma. Neid on suht vähe tallis, seega läks see kiiresti. Aeg jõudis sinnani, et viisime täkud välja, nad olid juba väga tublid. Taas söötsin neid hobuseid, kes siin tallide juures olevates aedades olid. Päeva jooksul aitasin hobuseid ka veel vedada.

Hommikupoole tegime Aaloga uue kopli, kuhu 3.aastased poisid lähevad. Aed oli juba valmis ja siis kuulsin äkki sellist müdinat. Vaatasin- kits jookseb. Aed oli terve, järelikult hüppas üle. Pärast metsa äärest õnneks hüppas ka üle..

Lõunal taas söötsin ja andsin vett Mariga. Mari sai sellise litaka, suht valus oli olla.. Mina sain ainult väikse suraka. Kusjuures, ma saan igapäev surakat ja mitu korda veel. Ma ei saa aru, kuidas mul see õnnestub koguaeg :D Pärast seda hakkasime Aaloga bokse peale viskama. 3 boksi tehti täiesti tühjaks. Järgmiseks panin keskmisesse talli heina. Lõuna aeg käisime taas võrku vaatamas. Nüüd jäi võrku üks pirakas haug kah ja esimest korda sain võrgust kala ise välja võtta :P Väga äge on ikka siin, nii palju targemaks saanud ja mitte just ainult hobualal. Saame kõike muud ka teha siin.

Täitsa lõpp, mis äike oli ju. Selline pauk ja mürin, et jube kohe. Rahet isegi sadas natuke.. Ma filmisin ja mõned sähvakad jäid peale. Parasjagu siis viisin hobuse välja ja hakkasin jälle filmima. Ivo andis hüppetrenni teistele. Äkki Nic pöördub mu poole ja küsib, et kas ma Maagiaga hüppetrenni tahan. Muidugi tahtsin ju. Läksin käbe siis puhastama ja valmis panema, isegi pükse ei jõudnud vahetada(st, et sõitsin nende ratsapükstega, millega tallis käin). Ma jäin väga rahule trenniga. Endaga on mul palju tööd teha, aga et midagi hästi osata, on vaja seda enam praktiseerida ehk siis aastatega tulevad oskused, millega võin väga rahule jääda. Praegu on nii ja naa. Pole parkuuri väga hüpanud.. Vb mingi max 3 takistust järjest, enamasti ikka üksikult. Ivoga sai seda teha. Ivo seletab väga hästi ja ma õppisin taas palju. Muidugi on natuke Maagia harjunud sellega, et ta teeb seda, mida tema tahab, mitte seda, mida ratsanik tahab. Ma aga tahtsin, et ta teeks seda ja läheks sinna, kuhu mina tahan. Õnnestus kah, hästi kuuletub tegelikult. Aga jah, algul tulime siis traavis, lattaed ja rist. Pärast tuli veel üks rist juurde, peale tagasipööret, siis järgmiseks tuli sama esimene lattaed, siis taas rist, järgmisena süsteem- väiksed ristid. Vot see oli juba midagi. Iga korraga läks natuke paremaks. Panin endale punktid paika, mõtlesin raja läbi ja ette ja siis tuli juba veel väheke paremini. Maagia on tubli ponu! Tänasin Ivot ja loodan, et see pole viimane kord.. :)

Õhtul tõime taas hobused sisse ja söötsime, nagu ikka. See on igapäevane asi nagunii, kui siin oleme. Kuna Maril oli sünnipäev ja ka niisama oleks tore koos olla ja istuda, tahtis Anne grillida. Saime head liha ja vorsti, kala ja salateid ja leib, mille Anne tegi- superhea! Hästi tore seltskond on koos, mõnus õhkkond. Rääkisime juttu ja naersime, laulsime Nicolai eestvedamisel Marile sünnipäevalaulu. Väga lõõgastav ja mõnus õhtupoolik.

Õhtul kukkusime voodisse pm. Mina olin jalul kella 6-st kuskil poole 10-ni. Koguaeg oli midagi teha. Teate kui õhutu me tuba on? Kõik kohad on tegelt õhu vabad. Nii palav oli meil olla, et tegime mõlemad aknad pärani lahti ja ma magasin ainult linaga. Vot siis oli hea.

Aga te siis tehke ka kõvasti tööd ja kui tagasi koos oleme, vaatame, kellel suurem muskel on :D:D